🚀 go-pugleaf

Olles avameelne ... (koolile ja m��dunud suvele m�eldes)

 ...
 See on siis j�rjekordselt selline kiri, mis vaevalt alustades on juba ette
m��ratud sahtlip�hja kaunistama. Olgu. Antud viis paistab olevat �ks neist
v�hestest v�imalustest minu jaoks end liigsetest tunnetest vabastamaks. Kaunis
kummaline, kuid kardan ennast avada. Avada v��rale inimesele seda, mis on minu
sees. Kardan, et keegi saab �ht�kki minule �llatavalt l�hedaseks minu enese
m�rkamata. Kardan taas k�rvetada saada ...
 '98 aasta suvel lebasin t�drukuga rannal. Kuigi p��an hoiduda inimesi
�listamast, siis tema puhul peab v�ljend 'ingellik' t�iesti paika. Piisas vaid
�rnast naeratusest ning ta oli valmis tegema minu heaks k�ik (v�i oli see
vastupidi ...). N��d, tagantj�rele m�eldes tundub see aeg, mil kahekesi olime,
minu l�hikese elu �ks kirkaim p�rl olevat. Tundsin end t�eliselt h�sti - olin
�nnelik! Kuid, seal kuldkollasel rannaliival, teineteisest k�vasti kinni
hoidas, t�usis t�druk �kki pisarais p�sti. Olin h�mmingus! P��dsin teda
lohutada, kuid tema vaid seisis ja nuttis. �hel hetkel aga, nuuksudes pisraid
p�hkides, lausus t�druk kurvalt j�rgmised s�nad: "Sa oled nii tore, kuid ma
olen juba seotud - mul on noormees � Anna andeks, ma arvasin sind teadvat
...".
 Ta oli esimene t�druk, kes t�esti leidis tee minu s�damesse ning tema enda
s�nul oli "the first and the last one in my heart". On ta seda siiani, kuid
tollest ��st alates tunnen vaid t�rjuva hoiaku v�tteid ning kedagi endale ligi
ei lase. Siiamaani on see s�steem t��tanud - olen arvatavasti mitmel korral
n�meda ja lapsikuna tundunud, kuid sisimas tullen end kindlana ja kaitstult.
 Ehk kunagi j�lle muutun kellegi sooja s�dame l�bi ... V�ib-olla ...

Keep up the spirit,
Suller

____________________________________________________________________
Get free e-mail and a permanent address at http://www.netaddress.com/?N=1